Olemegi taas ringiga seal, kus alustasime - Negombos Leisure villas, et minna homme ennelõunal väljuvale lennukile.
Tänane päev ise aga algas Unawatunas. Kuna Galle jaamast läks rong Colombo poole 14:45, siis oli peale pakkimist aega pea kogu hommikupoolik rannal vedeleda ja vahepeal vees käia. Oli suurepärane rannailm! Ses mõistes, et taevas oli pilves ja päike kohati vaid kumas läbi, mis andis võimaluse end mõnusalt tunda. Lauspäikese käes poleks saanud rannal kuigi kaua ilma tõsisemate tagajärgedeta olla, kuid isegi sellises pilvealustes oludes hakkas päike päris kõvasti peale. Sealne detailplaneering on muide päris kummaline - nimelt, et pääseda üldse randa tuleb köigepealt läbida naaberhotelli pallimänguplats, kustkaudu pääseb mere äärde. Hotelli aia ja mere vahele jääb kitsas takistuseiba, mis tuleb läbida kividel turnides.
Teine pool päeva kulus ühistranspordisüsteemi tarbimiseks. Arusaadavalt on meie näol juba tegu poolproffidega, kel ei valmista raskust bussiga Gallesse sõita, seal rongipilet lunastada ja õige perroon leida. Päris profid oleksid muidugi läinud perrooni lõppu, et siis kohe õigesse vagunisse ronida, kuid me pidime rongi saabudes läbi rahvahulga oma vaguniteni teed murdma ja paremad istekohad olid meie laekumiseks juba võetud.
Peale kahe-ja pooletunnist sõitu jõudis rong Colombosse, mille me eeldasime lõpp-peatuse olevat, kuid meie hämmelduseks jäi osa rahvast istuma. Asjas selguse saamiseks kulus hetk aega ning rongist väljumine viibis sedavõrd, et esimesed uued tulijad hakkasid juba peale tulema. Massiga rünnates õnnestus siiski rongist väljuda.
Veidi keerukaks osutus ka õige bussijaama leidmine. Pärast juppi maad kottide vedamist selgus, et sellest kohast Negombo bussid ei väljugi, vaid juhatati kuhugi teisele poole teed. Sri Lanka ilmsest väiksusest annab tunnistust see, et samal ajal tulid just samasse kohta teed küsima needsamad hüperaktiivsed asiaadid, kes rongireisil Ellasse meie vastas istusid. Ka nemad olid teel Negombosse ;)
Pisut sehkendamist oli Negombo bussi leidmisega ja üks kribu onu lausa juhatas meid selleni. Suur oli üllatus, kui selgus, et tavalise sini-valge või punase lobudiku asemel oli ees hoopis moodne ja konditsioneeritud liinibuss. Bussi uksel kohtasime muidugi taas neidsamu asiaate. Colombost väljasaamisel olid küll ummikud, kuid lõpuks algas kiirtee, millesarnast selles riigis oodatagi poleks osanud (pealinnast lennujaamani). Sel teel sõitsid vaid autod ja bussid - tuktukidel ja muudel liikuritel sinna asja ei olnud ja osaks sai päris euroopalik sõit.
Tuktuk tõi meid hotelli ning peale asjade üle toaukse heitmist läksime sööma paari tänavavahe kaugusele, kus pakuti taaskord väga häid roogasid mereandidest.
Õhtu lõppes veel kottide ümberpakendamisega homse lennureisi jaoks.
Homme pisut varasem äratus ja kui Eestis on kell pool viis hommikul, tahaks veel korra ookeaniga hüvasti jätma minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar