Ikka lennus

Saudia Airlines tõi meid kenasti araabiamaailma. Lennuk oli mugav ja teenindus meeldiv. Eine oli mitmekäiguline ja rikkalik ning paljutõotav - toodi ka ilus menüü, kuid toit süüa eriti ei sündinud. Kala ja kartulit, salatist rääkimata, nad teha ei oska, riisiga sööki aga valida ei tahtnud, sest ilmselt on ees ootamas 2 nädlat riisidieeti.
Söömaaeg saabus ka ootamatult vara ning lennujaamas söödud hommikueine polnud veel jõudnud piisavalt ruumi teha.

Peale viietunnist lendu hommikusest Milaanost tervitas soe (+25) õhtupimedus - no ei saa kohe aru kuhu need päevad nii kiiresti kaovad!
Veidi lohutust pakub küll see, et järgnev lend muudab öö 2,5 tundi lühemaks.

Oleme niisiis Jeddah King Abdulaziz rahvusvahelises lennujaamas. Kui peale reisi broneerimist trip.ee'st lugesin, et see valitud maailma halvimate lennujaamade TOP3'e, siis see tuju eriti ei tõstnud - eriti veel kui mõelda, et tagasiteel peame siin pool päeva kudema. Tegelikkuses asi siiski väga hull ei ole - aga teha pole siin tõesti suurt midagi - üks poekene ja üks söögikoht, mille külastamiseks jagati ümmarguse sinise templiga varustatud lõunasöögitalong. WiFi-st võib ka vaid unistada.

Tualettide külastamisel saab orienteeruda selle järgi, kas pildil on valge või musta rätiga pea. Huvitav, mis tehtaks kui valesti aimad ja valesse ruumi sisened.
Naised on siin üldiselt eristatud - transiitlennusiseselt olid eraldi turvakoridorid naistele ja meestele ja kuskil nurgas ka eraldi palvetamisruumid, kus ka innukaid koogutajaid näha võis.
Nüüd just hakkas üle lennujaama palvusjoig kõlama ...

Ees seisab pikk öine lend.