Ja läkski lahti ...
... tööpäeva lõpus seljakott selga, laienemisvõimeline abikott ka kaasa ja ühistranspordiga lennujaama poole teele. No tuli kodulinnas veel selline liikumismoodus ära katsetada, kuna kohapeal plaanis seda üsna suurel määral harrastada.
Lennureis toimus Lufthansa tasemel - pakuti süüa ja juua. Selliste lühikeste otsade menüüsse kuulus küll vaid võileib, kuid näiteks õlut anti ikka korraliku pudeliga, mitte sõrmkübaraga.
Frankfurdi pooleteisttunnine ootamine möödus kiiresti nagu ka sellele järgnev törts-sõit Milaanosse. Milaanos pagasilindi ääres kogesime aga esmakordselt, mis tunne on, kui oma kotike kohale ei tule. Tärkaski lootus, et ehk õnnestubki lisamärsist vabaneda ja päris seljakotireisi harrastada. Mõninga aja pärast pandigi lint kinni ja seal juures toimetav asjamees konstanteeris fakti, et "Finito" ja suunas meid kadunud asjade maale.
Seal järjekorras ja leti taga õnnestus hulk väärtuslikku aega surnuks lüüa ja kadunuke tagaotsitavaks kuulutada. Pisut murelikena, kas veel oma hotelli-shuttle peale jõuame, siirdusime tuldud teed tagasi ... ja pagasilintide ääres, mis sa kostad, istub kenasti meie "Pitsu" ja ootab kojuviimist.
Kümnenda exiti leidsime üles ja ka bussi ei tulnud ülemäära kaua oodata.
Nüüd ongi aeg tsivilisatsioonis, jahedas toas valgete linade vahele pugeda, sest ei või kindel olla, millal see taas õnnestub.
... tööpäeva lõpus seljakott selga, laienemisvõimeline abikott ka kaasa ja ühistranspordiga lennujaama poole teele. No tuli kodulinnas veel selline liikumismoodus ära katsetada, kuna kohapeal plaanis seda üsna suurel määral harrastada.
Lennureis toimus Lufthansa tasemel - pakuti süüa ja juua. Selliste lühikeste otsade menüüsse kuulus küll vaid võileib, kuid näiteks õlut anti ikka korraliku pudeliga, mitte sõrmkübaraga.
Frankfurdi pooleteisttunnine ootamine möödus kiiresti nagu ka sellele järgnev törts-sõit Milaanosse. Milaanos pagasilindi ääres kogesime aga esmakordselt, mis tunne on, kui oma kotike kohale ei tule. Tärkaski lootus, et ehk õnnestubki lisamärsist vabaneda ja päris seljakotireisi harrastada. Mõninga aja pärast pandigi lint kinni ja seal juures toimetav asjamees konstanteeris fakti, et "Finito" ja suunas meid kadunud asjade maale.
Seal järjekorras ja leti taga õnnestus hulk väärtuslikku aega surnuks lüüa ja kadunuke tagaotsitavaks kuulutada. Pisut murelikena, kas veel oma hotelli-shuttle peale jõuame, siirdusime tuldud teed tagasi ... ja pagasilintide ääres, mis sa kostad, istub kenasti meie "Pitsu" ja ootab kojuviimist.
Kümnenda exiti leidsime üles ja ka bussi ei tulnud ülemäära kaua oodata.
Nüüd ongi aeg tsivilisatsioonis, jahedas toas valgete linade vahele pugeda, sest ei või kindel olla, millal see taas õnnestub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar